Tomat Lumikelluke
Tootja: Biotechnica




Sobib avamaale. Superuudis! Loodi ülivarajane külmakindel sort. Sobib ainult avamaale, eriti loode ja Karelia piirkonna tingimustesse. Ei vaja pikaajalist istikute ettekasvatamist kodustes tingimustes. Seemnete külvamine mitteköetavasse kasvuhoonesse15-20 aprill või sõnnikuga väetatud kilekasvuhoonesse 20-25 aprill. Avamaale istutatakse 10-15 juuni. Viljade täielik küpsemine lõpeb 10-15 august. Taim on keskmise jämedusega kompaktne, kui kasvatamisel kasutatakse muldamist, taim moodustab kolm vart. Katsetuse tulemusena Leningradi piirkonnas näitasid, et igal varrel vormub kolm lihtsat kobarat, massiline õitsemine algab 24 juunil, massiline viljade tekkimine 3 juulil. Esimesel kobaral vormivad viljad kaaluga 150g, siledad, ovaalsed, punased. Teisel ja kolmandal kobaral viljad on veidiväiksemad 90-110g, kobaral 5 vilja. Ühe taime viljakus on 1,6 kg. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks vajalik: seemnete külvamine mitte varem kui aprilli teisel poolel istikute istutamine avamaale peale 10 juunit peale istutamist grundile ei tohi väetada lämmastikku sisaldavate väetistega. Pakendis 20tk.

Avamaa tomatite valik ja pinnase ettevalmistamine.
Tomat kasvab ja kannab vilju igal pinnasel kuid paremini kergetel muldadel. Eriti tähtis on pinnase valik varaste sortide puhul. Muld peab olema hästi õhustatud, niiske, kõrge huumusesisaldusega,sisaldama toitaineid ja neutraalse reaktsiooniga. Armastab soojust, kõige parem valida lõunapoolsed, lõuna-idapoolsed või lõuna läänepoolsed alad. Valitakse looduslikult või kunstlikult kevadtuulte eest kaitstud alad, kõrge tara või kulisstaimed.Kõige parem on tomatit kasvatada peale kapsast, sibulat, kurki,kabatsokki või neid kultuure, mille alla viiakse värsket sõnnikut. Ei soovitata reda kasvatada tomati, kartuli, pipra järel vähemalt 2-3 aastat. Ei soovitata ka naabrust aladega, kus kasvatatakse kartulit, kuna haigused ja kahjurid on neil kultuuridelt suuremalt jaolt sarnased.
Parimaid tulemusi annab kevadine mineraalväetistega väetamine. Varase tomati kasvatamiseks on efektiivne lisada superfosfaati igasse taime istikuauku 15 gr igale taimele. See kindlustab hea viljade moodustamise ja kasvu esimestel viljaokstel. Lämmastikväetist on parem anda hiljem koos viljade kasvuga.Isegi väike liialdus pidurdab varases staadiumis taime kasvu ja varase saagi moodustamist. Sellepärast ei soovitata mulda viia värsket sõnnikut.Kui pole võimalust valida temale vajalikku pinnast kohaldatakse selleks juba olemasolevat. Rasketele savikatele muldadele lisatakse suurel hulgal orgaanikat. See ei varusta taimi mitte ainult erinevate mineraalidega vaid parandab ka tunduvalt mulla füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Soojuse parandamiseks ja veereziimi reguleerimiseks tehakse sellisele pinnasele peenrad orienteerudes idast läände. Kõige parem on kasutada peenart mis on vormilt kolmnurga kujuline,madalam osa lõuna pool ja kõrgem põhja pool. Lõuna osa püüab paremini päikese kiiri ja mulla t* on õhu omast +1,5-2,5* kõrgem kui tavaliselt valmistatud peenral. Sellistel peenardel valmivad viljad 5-8 päeva varem kui tasasel pinnal. Selliselt võib tomatit kasvatada ka soistel pinnastel. Liivasel ja kuival pinnal taimed ei arene. Istutusajad. Optimaalne istutusaeg avamaale on kesk-regioonides juuni esimene dekaad. See on seotud sellega, et näiteks Moskva oblastis mööduvad viimased öökülmad 12 juuni paiku. Ehkki õhu temperatuur on üle 10* juba 9 mai paiku ja põhilised öökülmad mööduvad 12 mail on väljaistutus avamaale riskantne. Istutusskeem või toitepinna suuruse valimine oleneb paljudest faktoritest. Üks neist on taime sordilised iseärasused. Isegi grupist soovitatutest determinantsetest ja pooldeterminantsetest sortidest avamaale võib eraldada nõrgema kasvuga ja kompaktsemaid. Sorte Betta, Boni-M, Gavrosh istutatakse arvestusega 4-6 taime 1/m2-le. Aljaska, Leopold F1, BiatlonF1 mitte üle 3-4 taime. Istutsskeemile loeb ka see kas taimed seotakse tugede külge. Kõike seda tuleb arvestada mitte neid ainult istutades vaid ka istikute ettekasvatamisel. Taimed istutatakse ritta. Nõrgemakasvuliste taimede kasvatamisel soov itatakse istutusskeemi 60sm reavahe ja 25-30sm taimevahe, keskmise kasvuga 70sm reavahe ja 30-35 sm taimevahe. Kui istutusskeem on õige võtavad taimed viljakandmise ajaks enda alla selle kasvupinna, mis neile on ette nähtud. Siledal pinnal võib istutusread erinevalt peenardest istutada suunaga lõunast põhja, mis annab taimele parema valgustatuse. Võib kasutada ka lintjat tomati istutamist eriti kui kasutatakse peenraid või teisi erinevaid istutuse viise.
Tavaliselt koosneb lint kahest reast vahega 50-60sm. Üks lint asetseb teisest 90-100sm kaugusel. Taimede vahe oleneb sordist ja kultuuri tüübist 25-35sm. Istikute ettevalmistus istutuseks. Varane istutamine on võimalik kui taim on õieti kasvatatud ja arenenud. Ülekasvanud taim pole võimeline järskude temperatuuride languse juures päeval ja öösel ning päikese kõrge radiatsiooni juures moodustama varast saaki. Enne istutamist töödeldakse taimi seenhaiguste vastu vasepreparaatidega bordoo vedeliku või vaskkloriidiga. Enne istutamist kastetak se taimed pottides hästi läbi et saaks istutada suure mullapalliga. Mida vähem kaotab taim juuri istutamisel seda paremini lähevad nad kasvama ja aktiivsem on nede areng ning hakkab varem saaki andma.
Taimi, mis on pottides ette kasvatatud pole vaja kasta tugevalt. Nõrgalt arenenud ja haiged taimed prakeeritakse välja.
Istutus: Taimed istutatakse istutusauku mis on varem ette valmistatud valitud skeemi järgi. Nendesse viiakse enne väetist (15gr superfosfaati ja paar labidatäit komposti) segatakse mullaga ja kastetakse hästi veega (1,0-1,5 liitrit istutusaugu kohta). Õieti kasvatatud istikud istutatakse püsti veidi kõrgemale kui ta enne kasvas. Taime ümber tihendatakse kergelt pinnas. Liiga sügavale istutatud taimed juurduvad halvasti kuna alumistes mullakihtides on istutamise ajal jahe. Muld pole jõudnud soojeneda. Ülekasvanud ja väljaveninud taimed istutatakse kaldu ladvaga lõunasse. Juured ja mittevajalik varreosa (lehed eemaldatakse) asetatakse 12-15 sm sügavusele ja kaetakse mullaga. Niiskes ja hästi soojenenud mullas arenevad varreosale 7-10 päevaga lisajuured, mis annavad taimele lisatoitaineid. Taimi on parem istutada pilvaes ilmaga või õhtul. Taimed haigestuvad vähem juurduvad paremini ja hakkavad rutem kasvama. Peale istutamist jäetakse taimede ümbrus kuivaks. Kui taimi tahetakse hiljem toestada tuleb istutamise ajal panna toed mulda põhja poole. Toe kõrgus 150sm, läbimõõduga 4-5sm 40-50 sm sügavusele nii et peale istutamist oleks taime kaugus temast 8Tomatite kasvatamine avamaal.
Alustame külgvõsudest. Paljud asjarmastajad-aiapidajad rõõmustavad südamest, kui näevad tomatipõõsal hulgalislt külgvõsusid õitsemise ajal. Aga meie kliimatingimused ei võimalda seda, et augusti alguses kõikidest õitest ka viljad valmiksid. Sellepärast vale külvõsude lõikamisest, mõned asjarmastajad kasvatavad suures koguses mittearenenud viljasid, millest küpsuse saavutavad vähesed. Allesjäänud rohelised tomatid tavaliselt haigestuvad fütaftoori ja hukkuvad augusti ududes.
Sellepärast soovitatakse tomatipõõsal, peale peakasvu, alles jätta mitte rohkem kui kaks külgvõsu ja kujundada põõsas kolmest võrsest. Külgvõsul (kasvudel) peale õiekobara moodustamist tuleb võsu latv pealpool õievart ära näpistada. Peakasvul jäetakse kaks kolm õievart. Kõik ülejäänud külgvõsud eemaldatakse kohe peale nende ilmumist kuni tomatite valmimiseni.
Augusti alguses eemaldatakse õievarred, mis ei ole veel viljaks arenenud, et kiirendada roheliste tomatite valmimist. Juuli keskel võib eemaldada lehed, mis varjavad rohelisi vilju, et päikese soojus võiks kiirendada nende valmimist.
Mitte hiljem, kui 15 juulil tomatipõõsad mullatakse, andes enne väetist, kõige parem ammofossi. Kaks triiki tikutopsitäit väetist lahustada 10 liitris vees. Igale põõsale valada 1 liiter lahust. Kui aga on olemas huumust, siis teha sellest ring ümber põõsa. Seejärel mullatakse tomatipõõsas aiamulla või turbaseguga. Et põõsa ümbruse muld (eriti savimulla puhul) ei kattuks korgiga, tuleb põõsa ümbrust kobestada.
Kasta taimi kastekannuga või voolikuga, kuid nii, et põõsas ise ei saaks märjaks. On vaja meeles pidada, et liigne kastmine on kahjulik taime juuresüsteemile.
Võitluseks kahjuritega on vaja teada, et ei tohi istutada tomatit kartulite kõrvale. Tomatipõõsaste vahele istuda küüslauku. Kui saabub tomatite valmimise aeg juuli lõpus, tuleks tomatipeenar ümbritseda vähemalt 1 m kõrguse kileaiaga. Augustis, ilmade jahenedes või vihmade saabudes, tuleb tomatipõõsad koos juurtega välja kaevata ja ülesriputada kuni viljade valmimiseni kuuri kuiva kohta.
Kui tomateid kasvatatakse reas, ei kaevata neid välja vaid kaetakse kilega.-10sm.