KINNISPERIOOD ON UUE LAKTATSIOONI ALGUS

Kinnisperiood on oluline ajajärk piimalehma elus. Karjakasvataja tähelepanu, hoole ja õige söötmisega pannakse alus lehma heale tervisele ja kõrgele piimatoodangule uuel laktatsioonil. Enesestmõistetavalt on õige söötmine ja pidamine tähtis ka loote arengu seisukohalt. Kinnisperioodi tulebki pidada mitte vana lõpuks, vaid uue laktatsiooni alguseks, nagu võib ka pühapäev olla nädal esimene, mitte viimane päev.

KINNISLEHMA JAOKS ON OLULINE: kvaliteetne ja maitsev sööt, milles on piisav kogus kuivainet, fosforit, mikroelemente ja vitamiine;ratsiooni madal energia, kaltsiumi ja kaaliumisisaldus.

KINNIJÄTMINE:

enne kinnijätmist ravi välja subkliinilised mastiidid (vali õige mastiidiravim sõltuvalt lauda mikrofloorast)

paiguta 7. kuud tiined lehmal lüpsvatest alati eraldi

nädal enne kinnijätmist jäta ära jõusööt

jäta kinni korraga, s.t. päevapealt, kasutades kinnisperioodi mastiidiravimeid

nädal pärast ravimi manustamist kontrolli visuaalselt udara seisundit (mitte puutuda!)

soovitavalt hoolda sõrad

SÖÖTMINE:
Esimesed 6 nädalat pärast kinnijätmist

pööra tähelepanu lehma konditsiooni säilitamisele; s.t. lehm ei tohi sel perioodil rasvuda ega kõhnuda (vt. joonis 1.)

kinnislehm peab saama kuivainet (KA) vähemalt 2% kehakaalust, (näiteks 600 kg lehm vajab päevas 12 kg kuivainet)

sööt peab olema maitsev, energiasisaldusega alla 10 MJ/KA kg; piisab heast heinast, rohkesti olgu puhast vett

jälgi, et ratsioonis ei oleks kõrge Ca- ja K-sisaldusega silosid (ristikhein, lutsern)

jõusööt pole sel perioodil oluline; kui, siis piisab 1 kg päevas

tähis on kindlustada kinnislehm fosfori, mikroelementide ja vitamiinidega (Madal EFFEKT!)
Kaks nädalat enne poegimist

alusta sama söödaga, mida lehmad hakkavad saama peale poegimist, et vatsabakterid jõuaksid sellega kohaneda

suurenda jõusööda kogust järk-järgult 3-4 kg päevas, sest piimanäärme moodustamiseks vajab loom energiat

jälgi Ca ja P õiget vahekorda, piira keedusoola andmist

kaaliumit ei tohiks silo KA-s olla üle 2%, selle liia korral täienda ratsiooni Mg EFFEKTiga
Kaks nädalat enne ja pärast poegimist anna lehmadele parimat sööta ning ümbritse nad erilise tähelepanuga!

UDARAPÕLETIKUD
NB! Enne kinnijätmist ravi loomadel tingimata välja kliinilised udarapõletikud!
Subkliiniline e. varjatud mastiit kulgeb väliselt mitte avalduvate kliiniliste tunnustega, kuid toob piimatootjale sama suurt majanduslikku kahju kui haiguse kliiniline vorm.

Kinnisperioodi ravi eesmärgid:

kaitsta udarat võimalike nakatumiste eest kinnisperioodil

vähendada nakatumise riski poegimisel ja uuslüpsiperioodil

Udara ravi kinnisperioodil on ainus võimalus vähendada somaatiliste rakkude arvu ja ravida kroonilisi mastiite, ilma et sellega kaasneksid kaotused piimatoodangus!

Diivi Põdersoo,
loomaarst





MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD
Haage Suurtalu omanik Andres Härm

Lehmade kinnjätmine efektiivseid kinnisperioodi udarasüstlaid kasutades on andnud märgatava majandusliku kokkuhoiu.

Alates 1995 aastast on Haage ST viinud läbi järjekindat mastiiditõrje programmi, mille aitas koostada nõustaja Nelly Oinus. Esiteks viisime karjast välja kõik kroonilised somaatikud ja grupeerisime lehmad vastavalt udara tervisele. Samuti hakkasime kõiki lehmi päevapealt kinni jätma, kasutades selleks Benestermycini. Juba nende esimeste sammudega alandasime somaatiliste rakkude arvu järgmiseks laktatsiooniks 635 000lt 220 000le.

Samal ajal hakkasime rohkem tähelepanu pöörama ka söödaratsiooni tasakaalustamisele. Söödalisanditest kasutame 1996. aasta sügisest EFFEKT-sarja. Sellest ajast alates on pidevalt paranenud tiinestumine, kuna innatunnused avalduvad selgemalt ning vähem on probleeme poegimisjärgsete ainevahetushaigustega.
Praegu saavad kõik meie kinnislehmad päevas 150 g Madalat EFFEKTi. Viimase aasta jooksul oli meil ainult 3 poegimishalvatust 200-pealise karja kohta, mis minu arvates on hea tulemus.

Et ennetada resistentsete mikroobitüvede tekkimist, hakkasime 1998. aastal põhikarja kinnijätmiseks otsima uut ravimit. Valisime Pfizer Animal Health’i Orbenini, kuna põhimõtteliselt eelistame kasutada tuntud firmade toodangut. Aasta kokkuvõtetest on näha, et meie valik on ennast õigustanud. Somaatiliste rakkude arv tangipiimas on vähenenud 180 000ni ja uuslüpsiperioodil esines kliinilisi mastiite vaid 5-6% lehmadest.

Leian, et lehmade kinnjätmine efektiivseid kinnisperioodi udarasüstlaid kasutades on andnud märgatava majandusliku kokkuhoiu. Tänu sellele oleme pidevalt suutnud toota kõrgemale sordile vastavat piima, vähendanud kulutusi kliiniliste mastiitide ravile ja ka krooniliste udarapõletike tõttu tuleb lehmi järjest vähem karjast välja viia.
Loomulikult saab edukat mastiiditõrje programmi läbi viia ainult siis, kui kõiki vajalikke abinõusid süsteemselt rakendada.

POEGIMINE
Tervise seisukohalt on lehma poegimine laktatsiooni kõige kriitilisem periood:

vasika sünd toob kaasa paljude uute protsesside käivitumise,

ning juba varsti peab lehm taas tiinestuma.

Poegiv lehm tuleb ümbritseda erilise hoolega:

ase olgu kuiv ja puhas ning kaetud rohke põhuga

pese ja desinfitseeri looma häbemepiirkond, sünnitusabiketid ja oma käed

kui loote seis on õige ja poegimine kulgeb normaalselt, ära kiirusta vasika väjatõmbamisega

vasikas peab olema sündinud ühe tunni jooksul alates hetkest, mil loote jalad on tulnud häbemepilust nähtavale

kui poegimine on komplitseeritud, on vajalik loomaarsti abi

NB! Nagu prof. Mihkel Jalakas ütleb,on liiga varane sünnitusabi alati suurem viga kui hilinev sünnitusabi!
Poegimisel vajalikud vahendid

vasika väljatõmbaja - töötab jõuõla põhimõttel, ei vigasta vasikat ja sünnitusteid, ei lähe vaja lisa tööjõudu

spetsiaalsed sünnitusabiketid - lihtne kinnitada, kerge desinfitseerida

Normaalse poegimise käigus pole vaja kasutada ravimeid. Märksõnadeks on pesemine ja deso. Välimisi sünnitusteid, vasika nabanööri, abistaja käsi ja sünnitusabi kette soovitame desinfitseerida 10% PVP joodi preparaadiga VETISEPT.

PVP jood (polüvidoon jodiin) ei ärrita nahka ega limaskesti, on vähem toksiline, stabiilsem ja paremini lahustuv kui tavalised joodi preparaadid.
VETISEPT-sarja kuuluvad lisaks 10% lahusele ka poegimise järel emaka infektsioonide vältimiseks näidustatud emakatabletid ning erinevate nahahaiguste puhul kasutatavad salv ja aerosool.



Uuslüpsiperiood

Laktatsiooniperioodi kogutoodang sõltub sellest, millised tingimused olid lehmale loodud lõpptiinuse ajal ning kuidas algab uus laktatsioon.
Tervise ja akuutse haiguse vahel on lai subkliiniliste haiguste tsoon. Just need ebamäärased sümptomid mõjutavad lehma produktiivsust.
Tundes lehma poegimisjärgest füsioloogiat, saame võimalikke haigestumisi ennetada. Tihti piisab selleks vaid lisasöötadest.



SAGEDASEMAD POEGIMISEGA SEOTUD KÕRVALEKALDED

Kaltsiumipuudus

Iga piimaliitriga annab lehm endast ära muutumatu koguse mineraale ja vitamiine. Looma kehavarudest ei jätku neid kuigi kauaks. Esmasena tekib äge kaltsiumipuudus. Et kaltsiumi ainevahetus on seotud paljude teiste mineraalidega, eriti fosfori ja magneesiumiga, häirub looma üldine ainevahetus. Võib tekkida poegimishalvatus.

SOOVITAME EFFEKT-SARJA MINERAALE

Tänu tooraine äärmiselt kõrgele kvaliteedile, on EFFEKT kõrgeima biosaadavusega vitaminiseeritud mineraalsööt.

EFFEKTi retseptuurid on teaduslikult põhjendatud ja praktiliste söötmiskatsetega tõestatud.

EFFEKT stimuleerib vatsa mikrofloorat, võimaldades seeläbi paremini väärindada ka põhisöötasid.

Õigesti valitud EFFEKTi retsept rahuldab uuslüpsiperioodi mineraalide ja vitamiinide vajaduse ning aitab vältida ainevahetushaigusi.

NB! Kui suvel leidub karjamaa rohus enam-vähem piisavalt vitamiine, siis mikro-ja makroelementide lisa vajavad loomad läbi aasta, mitte ainult uuslüpsiperioodil.

II MADAL VERESUHKRU TASE
Poegimise järel ei saa lehm vähese isu ja madala kuivaine omastamise tõttu põhisöötadest piisavalt energiat.

pideva energiadefitsiidi korral langeb vere suhkrusisaldus ja alaneb piimatoodang

pikemaajaline suhkrute defitsiit tekitab häireid uute munarakkude valmimisel ja nõrgendab inda

sageli haigestub loom ketoosi subkliinilisse või ägedasse vormi

POTECT® SARJA UUS TOODE STRONG
• tõstab kiiresti veresuhkru taset
• on lehmadele maitsev
• on majanduslikult tasuv

POTECT® STRONGi energiasisaldus on 13 MJ/kg ning see koosneb järgmistest uuslüpsiperioodi probleemidele lahendust pakkuvatest ainetest:
• propüleenglükool: annab kiiresti energiat, kuna imendub vatsast otse verre
• niatsiin: suurendab piimaproduktsiooni
• E-vitamiin: tugevdab immuunsüsteemi, parandab sigivust
• pärm: sisaldab looduslikku B-vitamiini, mis stimuleerib vatsa mikroobe
• heinajahu ja melass: annavad hea maitse ja parandavad söödavust

PROTECT® STRONG on mõeldud kasutamiseks kõigile piimalehmadele, eriti aga esmaspoegijatele ja kõrge toodanguga lehmadele, samuti soovitatakse seda loomdele, kellel eelmisel laktatsioonil ilmnesid isu häired või väljakujunenud atsetoneemia.

PROTECT® STRONGi on soovitav anda kaks nädalat enne arvestatud poegimist ning jätkata kuni kümme päeva peale esimest seemendust.

III PIKK POEGIMISVAHEAEG
Lehm peaks uuesti tiinestuma 60-80 päeva pärast poegimist. Seega just siis, kui lehma kaltsiumi ja veresuhkru balanss on tasakaalust väljas, proteiini ning energia omastatavus madal ja isu väike.
Tulemuseks on lehmade halb tiinestumine esimesel seemendusel.

SOOVITAME LISASÖÖTASID PROTECT® STRONG JA EFFEKT

jätka MaxiMiki andmist kuni kümme päeva peale esimest seemendust
anna pidevalt õiget EFFEKT-sarja mineraali päevanormi järgi.

PROTECT® STRONGi propüleenisisaldus on väga kõrge ning toote pideval kasutamisel tagab see viljastumisvõimelise munaraku arenguks vajaliku glükoosikoguse.

Munaraku arenguks vajalikud vitamiinid ja mineraalained on eelkõige Se, Zn, Mg, Cu ja E-vitamiin. (vt. EFFEKTi retseptuur)





AINEVAHETUSHAIGUSED
Vaatamata ettevaatusabinõudele on uuslüpsiperioodil olulislt suurenenud võimalus ainevahetushaiguste tekkeks.

• I POEGIMISHALVATUS
on poegimiseelne või -järgne vere kaltsiumitaseme langusest põhjustatud kiire kuluga ainevahetushaigus. Pöördu kohe loomaarsti poole! Piimalehma elu päästmiseks tuleb kiiresti tõsta vere kaltsiumisisaldust.
Sobiv preparaat veenisiseseks manustamiseks on GLUCALMAX, mis tõstab vere kaltsiumi, süsivesikute ja magneesiumisisaldust vajaliku kiirusega. Enamasti piisab 500 ml manustamisest, kuid raskematel juhtudel tuleb ravi korrata 4-6 tunni möödumisel. Ravimi saab välja kirjutada Sinu loomaarst.
GLUCALMAXi hõlpsalt soojendatav purunematu fleksipakend on varustatud vooliku ja steriilse nõelaga.

• II KETOOS
KETOOS ehk atsetoneemia on energiapuudusel välja kujunev raske ainevahetushaigus. Haigusega kaasneb isutus, piimatoodangu ja kehakaalu vähenemine. Tugeva haigestumise korral on piimal ja väljahingataval õhul atsetooni lõhn, mõnikord võivad lisanduda närvinähud.

Vere suhkrutaseme kiireks normaliseerimiseks sobib hästi vedel ENERGIABALANSS (Lactamin AB), mida loomaomanik enne arsti saabumist saab ise anda esimeste ketoositunnuste ilmnemisel.
Energiabalanss sisaldab propüleenglükooli, glütserooli ja naatriumpropionaati, mis tõstavad kiiresti veresuhkru taset. Rasketel juhtudel manustab loomaarst veeni lisaks glükoosilahust ja hormoonpreparaate.
ENERGIABALANSSI võib samuti kasutada ketoosi profülaktikas, kuid paremini sobib selleks PROTECT® STRONG.

Kuna ainevahetushaiguste otsene majanduslik kahju avaldub kogu järgneva laktatsiooni piimatoodangu languses, halvas tiinestumises, tihti ka jäsemehaigustes ja halvenenud udaratervises, soovitame kasutada kõiki võimalusi nende haiguste ennetamiseks. Isegi kui me ennetavate meetoditega ei suuda haigestumist täielikult vältida, kulgevad haigusnähud oluliselt kergemalt ning seeläbi saame vähendada majandusliku kahju suurust.





MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD
Majapidamise tugisammas ainevahetushaiguste tormituultes
Paul Oherd, Estonia OÜ loomaarst
Käes on jälle lehmade poegimiste kõrgperiood ja iga peremees loodab peale poegimist saada oma lehmast maksimaalset kasu. Sageli jääb aga loodetud tulu saamata.
Mis võib siis piimaandjale häda teha ja kuidas hädasid vältida?

Põhilised kevad-talvise perioodi haigused on ketoos ja poegimishalvatus.
Kui hea piimaanniga lehmal on järsku piim kadunud ja sööt sõimes puutumata, peab peremees ruttu oma nina appi võtma - lehma pea kaenlasse ja nuusutama. Kui väljahingataval õhul on imal-magus atsetooni lõhn, on karta, et loom on ketoosi jäänud.
Peale poegimist on piimalehmadel, eriti esmaspoegijatel ja kõrge toodanguga loomadel raske saavutada tasakaalu söödast saadava ja piimaga väljutatava energia vahel. Seega annavad nad piima vanast rasvast ja seda sõna otses mõttes.
Lõhustades energia saamiseks organismi rasvavarusid, kaasneb sellega peagi vere suhkrutaseme langus.
Piimatoodangu tõustes suureneb ka piimasuhkru tootmine, s.t. kasvab omakorda vajadus glükoosi järele. Madala veresuhkru taseme korral ei suuda organism rasvamolekule lõpuni lõhustada ja verre hakkab kogunema rasva ainevahetuse vaheprodukte, ketokehasid, mille tagajärjeks on mürgistus. See väljendub halvas enesetundes, isutuses ja loiduses.

Sellisel juhul on lehmale kohe vaja anda vedelaid propüleenglükooli sisaldavaid energiatooteid (nt. Energiabalanssi) vastavalt kasutusjuhendile ja kiiresti kutsuda loomaarst.
Haigestumise raskuse alusel määrab loomatohter edaspidise ravi.

MIS MAKSAB KETOOS?
Ketoosikahjustused looma organismis on pöördumatud! Ägeda haigestumise korral võib loom koguni surra.
Uuringutega on kindlaks tehtud, et ketoosi põdenud lehm lüpsab terve laktatsiooni jooksul vähem 600-800 kg piima. Kui arvestame kõrgema sordi piima hinnaks 3 krooni kilogramm, on see 1800-2400 krooni saamata raha. Ketoosi tagajärjel tekkinud muutused maksas halvendavad looma tervist sedavõrd, et ta tuleb karjast praakida varem kui plaanitud. Mullikas maksab aga 8000-9000 krooni!
Lisaks nõuab kulusid halvenenud tiinestumine, jalgade haigestumised ja arstiabi.

Eeltoodud mure oleks aga olnud olemata, kui lehmale ja ka mullikale, oleks õigel ajal antud energiasöötasid, mille maksumus terve söötmisperioodil jooksul on ca 1300 krooni. Kas või ainult piimahinda arvestades annab iga ketoosi profülaktikale kulutatud kroon vähemalt kaks tagasi.

Ainevahetushaiguste ennetamise pealt kokku hoitud kroon ei aita säästa, vaid paneb majapidamise tugisamba tugevasti kõikuma.

Hügieenifaktorid
Mastiit ehk udarapõletik on piimakarjakasvataja kõige salakavalam ja ohtlikum vaenlane. Probleemsetes karjades (somaatiliste rakkude arv üle 250 000) on subkliiniliste mastiitide põhjustatud rahaline kulu mitu korda suurem kliinilistele mastiitidele tehtavatest kulutustest.

Udarapõletike üle kontrolli saavutamiseks tuleb tunda nende tekkepõhjusi ja igati vältida nakkuste levikut oma karjas.

Mastiitide vältimiseks on võrdselt tähtsad:

Lauda ja asemete puhtus

Töökorras lüpsiseadmed

Hoolas lüpsja ning lehmasõbralik lüps

Lüpsihügieen

Nisade järeldeso

Nisa ja udara naha hooldus

Tõhus lüpsihügieen väldib nakkuse levikut!
Nakatamine saab toimuda kahel viisil

Lüpsi ajal udaralapi, käte või nisakannudega. Nii levivad nakkusliku mastiidi tekitajad (S. aureus , Str. agalactiae, Ps. aeruginosa).

Lüpsi vaheajal allapanu, määrdunud tagajalgade ja suvel kärbeste vahendusel. Nii levivad keskkondlikud mastiiditekitajad (Str. uberis, E. coli, Klebsiella, A. pyogenes).

Tõhusaim lüpsiks ettevalmistuse viis on ühekordsete paberist, riidest või spetsiaalsete immutatud udaralappide kasutamine.
Ideaalseim on kuivpuhastus, sest see väldib kõige efektiivsemalt nakkuse levikut.

Nisade lüpsijärgne desinfitseerimine on oluline uute nakkuste ärahoidmiseks!
Miks?

Ka kõige hoolsama puhastamise järel toimub lüpsi ajal bakterite edasikandumine.

Peale lüpsi on nisakanal 1-2 tunni jooksul avatud. Lüpsmine on lehmale füsioloogiliselt pingeline ja lehm soovib puhkama heita.

Pärast lüpsmist on udarasisene rõhk välisrõhust madalam ning udar lausa imeb endasse baktereid ümbritsevast keskkonnast.

Tühilüpsist ja lüpsikannude libisemisest tekitatud nisa sfinkterlihase kahjustus hoiab piimateed kauem avatud.

Nisade lüpsijärgne kastmine väldib nakkuse sattumise udarasse.

Nisanahk vajab hooldamist!
Igapäevased nisanahka kahjustavad keskkondlikud tegurid:

Sõnnikus ja mustuses sisalduvad nahka kuivatavad ja ärritavad ained.

Pidev pesemine ja pesuained.

Vaakum, mille toimel nisa venib lüpsi ajal kolmandiku võrra pikemaks.
Terve ja elastne nahk on looduse poolt kaasa antud kaitsebarjäär. Meie saame aidata seda säilitada.

PERFEKT on täiuslik udarahoolsuse sari

SPENDOPP PERFEKT nisade lüpsijärgseks desoks
• Kiire baktereid, viirusi ja hallitusseeni hävitav toime
• Hoiab nisanaha pehme ja elastse
• Stabiilne, toimides lüpsist lüpsini
• Püsib kaua nisa nahal
• Ei ärrita ega kuivata nahka

Kiire, laia ja kindla deso saavutamiseks ei ole ka tänapäeval joodile kui looduslikule algainele alternatiivi. Nahka pehmendava komponendina on Perfekt Spendopis glütseriin. pH-d reguleerib sidrunhape. Mitteioonsed tensiidid on lisatud selleks, et toimeained kinnituksid paremini nahale .Seetõttu ei voola desolahus peale kastmist nisalt kohe maha, vaid suleb nisaava desolahuse tilgakesega.

PERFEKT UDARAKREEM kaitseb, hooldab ja niisutab nisa ning udara nahka, taastades naha loomuliku baktereid hävitava toime.
• Antiseptiline
• Muudab naha pehmeks ja siledaks
• Takistab naha kuivamist ja pisihaavade teket
• Sisaldab UV-filtrit
• Imendub kiiresti ega jäta nahka rasvaseks

PERFEKT DUUBELLINIMENT kahekordse põletikuvastase toimega liniment valuliku ja paistes udara ning lihaste massaaþiks.
• Sobib toetusraviks ägeda udarapõletiku ning poegimisjärgse valuliku ja turses udara korral (eriti esmapoeginud mullikad).
• Toime avaldub kohe peale imendumist sügavamatesse koekihtidesse
• Kamper ergutab verevarustust ja laiendab veresooni põletikulistes kudedes. Nii kiireneb kahjulike ainete eemaldumine ja luuakse võimalus paranemiseks.
• Valu leevendab hiina piparmündiõli, mis jahutab naha pinda.
• Ilma piimakeelu ajata!

PERFEKT UDARARÄTIKUD on immutatud isopropanooli, ioniseeritud vee ja glütseriiniga.
• Üks rätt iga lehma jaoks!
• Puhastavad nisad ja lüpsja käed
• Rätikuga puhastamine stimuleerib piimaväljutamise refleksi
• Väldivad nakkuse levikut lehmalt lehmale.

«Kõvad» nisad ja nisade traumad

Sageli kutsutakse loomaarst lehmade liiga kitsaid nisakanaleid lõikama või nisatraumasid ravima. Pärast operatsiooni on oht, et vigastatud koed kleepuvad üksteise külge ja protseduuri tuleb korrata.

Üks võimalus kokkukasvamise vältimiseks on operatsioonijärgne sage lüps. Mugavam moodus on viia pärast operatsiooni nisakanalisse spetsiaalne Columbus või Kruuse nisakateeter, mis lüpsiks eemaldatakse. Loomulikult kasutatakse iga kord uut kateetrit.

Dr Thomas Geishauseri (Babenhauseni Veterinaarkliinik Saksamaal) poolt välja töötatud uus metoodika erineb oluliselt varasematest.
Kasutatakse lühikesi silikonist või vahast nisakateetreid, mis pärast lõikust üheksaks päevaks jäetakse niskanalisse.

Töö käik

Pese nisa sooja vee ja seebiga ning desinfitseeri.

Vii nisasse steriilne dreen-kateeter ja lüpsa piim välja.

Vii nisasse intramammaarne antibiootikum.

Paigalda nisasse SIMPL® või NIT® nisakateeter.

Seo nisa SNGGi isekinnituva nisasidemetega ning jäta ta 9 päevaks rahule!

Katsetega on tõestatud, et piima produktsioon ravitud veerandist taastub 10 päeva jooksul pärast ravi lõppu.




MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD

(intervjuu on tehtud 2000.aastal)
1998 aasta juunis sai loomaarst Raul Velleste kannatus otsa, sest ainult raviga polnud võimalik üldpiima somaatiliste rakkude arvu alla saada. Kroonilised ja subkliinilised udarapõletikud olid väljunud igasuguse kontrolli alt. Jõudluskontrollist tulnud andmete alusel oli rakuarv tõusnud juba 680 000ni ja piimatööstus tunnistas Lelle piima teise sorti. Kulutused mastiidiravile olid kasvanud kolossaalseks.

Lelle OÜ juhataja Viktor Ivanov koos farmijuhataja Aasa Karro ja loomaarst Raul Vellestega kutsusid appi konsulendi, et alustada mastiiditõrje programmiga. Esiteks kontrolliti ja reguleeriti lüpsiseadmed. Samal ajal alustati lüpsjate koolitamist, et õpetada selgeks õiged töövõtted. Kerge see igatahes ei olnud! California mastiiditestiga selgitati kogu karja udara tervise olukord ning seati sisse lüpsijärjekord. Kiiremas korras prakeeriti karjast krooniliselt haiged loomad. Alustati 100% kinnisperioodiraviga.

Suur murrang toimus lüpsihügieeni vallas. Kasutusele võeti ühekordne Classic-paber, mis on vastupidav ning mida saab kasutada nii kuiv- kui märgpuhastuseks. Möödunud kahe aasta jooksul pole vahele jäänud ühtegi päeva, mil poleks tehtud nisade järeldeso. Kõige paremaks nisadeso lahuseks peab farmijuhataja Perfekt Spendoppi. «Enne kasutasime mitmeid tooteid. Juhtus, et nisanahk muutus kuivaks või kulus desolahust palju. Perfekt Spendopp püsib peale kastmist nisanahal, sulgedes nisakanali ava desolahuse tilgakesega», kommenteerib Aasa Karro. Väga kiidavad naised Perfekt sarja kreeme, sest need imenduvad hästi ning teevad udara ja ka käed meeldivalt pehmeks. Ka meeldib neile kasutajasõbralik ja hügieeniline pakend.

Sel kevadel Lelle OÜ-d külastades ja karja udara tervisest rääkides olid kõik väga rahul. Sellest farmist läheb tööstusesse ainult kõrgema sordi piim somaatiliste rakkude arvuga alla 200 000.

Ja mis kõige tähtsam - udarapõletike ravile kulub nüüd viis korda vähem raha.

Kliiniline udarapõletik - esmapilgul lihtne ja igapäevane, kuid ravi keerukas ning tänamatu

Ilmselt ei ole farmerit, kes poleks kokku puutunud lehma piimanäärme ägeda põletiku ehk kliinilise mastiidiga. See haigus ohustab igas vanuses ning laktatsioonijärgus lehmi ning võtab suure osa loomaarstide tööajast. Käesolevas artiklis räägime olukorrast, kui põletik on juba tekkinud ning õpetame, kuidas seda efektiivselt ravida.
Kliiniline udarapõletik
Kliinilise udarapõletiku korral on udara või udaraveerandi uurimisel täheldatavad järgnevad põletikutunnused:

1. turse
2. punetus
3. Kuumus
4. valulikkus
5. muutunud piim.

Kliinilist udarapõletikku tekitavad 90% juhtudest läbi nisajuha udarasse tunginud haigustekitajad (peamiselt stafülokokid, streptokokid ning kolibakterid). Haigustekitajate ja nende toksiinide hulgast, `elujõust` ning looma vastupanuvõimest oleneb, kui tugevalt põletikutunnused avalduvad.

Eestis varieerub kliiniliste udarapõletike esinemissagedus 30% kuni isegi üle 100% aastas. Tihti järgneb esmapilgul edukale udarapõletiku ravile aga varjatud udarapõletiku (SRA jääb kõrgeks) või korduva udarapõletiku tekkimine.



MIKS TEKIVAD VÄLJARAVIMATA KROONILISED UDARAPÕLETIKUD?

Krooniliste udarapõletike tekkeks on mitu põhjust

1. põletiku liiga hiline avastamine
2. sobimatu või ebaefektiivne ravim
3. liiga lühike ravikuur
4. antibiootikumidele resistentsed haigustekitajad

Seega, et tagada lehma tervistumine ning piimatoodangu taastumine, on kliinilise udarapõletiku ravi eesmärk: Saada udarasse haigustekitajate hävitamisele kuluvaks ajaks piisavalt kõrge antibiootikumide kontsentratsioon, kusjuures udarakoe ja piimatootvate rakkude kahjustus peab olema minimaalne.



EDUKAS RAVI
Et udarapõletikku tekitavate bakterite eri liike on palju ning põletikud on erinevad, ei ole olemas ühtset nn. standardravi.
Kindlad reeglid, et lehm täielikult tervistuks, on aga küll:
Rusikareegliteks on:

1. Avasta põletik juba algjärgus ning kutsu kohe loomaarst. Muutumatud protsessid arenevad udaras juba tundidega! Mida kiiremini saab raviga alustada, seda paremad tulemused saavutatakse.
2. Loomaarst peab võtma haigustekitaja(te) määramiseks piimaproovi ning samal ajal alustama ka ravimite manustamist olenevalt põletiku raskusest:
   • alaägedal juhul udarasiseselt
   • ägedal juhul kombineeritult nii lihase- kui udarasiseselt.
3. Kiire vastus laborist kas kinnitab valitud ravimi õigsust või loomaarst jätkab täiesti sobiva ravimiga konkreetse põletiku korral.
4. ravikuuri pikkus peab olema vähemalt 5 päeva olenemata udara nähtavast tervistumisest. Nii välistatakse resistentsete bakterite ellujäämine.

Mastiidie teadlik ravi ning ravimite valik tagab ravi tulemuslikkuse.
Efektiivne kliinilise mastiidi ravim peab olema:

1. suunatud kindla haigustekitaja elimineerimisele
2. bakteridsiidse toimega
3. loomale ja loomset produkti tarvitavale inimesele ohutu
4. väljatöötatud teaduslike uuringute baasil
5. võimalikult lühikese piima- ja lihakeelu ajaga.

Intramammaarsete ravimite kasutamise meelespea

• Kliinilise udarapõletiku avastamise korral pöördu kohe loomaarsti poole!
• Enne nisasüstla manustamist lüpsa udar tühjaks. Võimalusel süsti enne lüpsi oksütostiini.
• Desinfitseeri nisaots ning manusta ravim nisasse.
• Määri udarat põletiku leevendamiseks Perfekt Duubellinimendiga.
• Jälgi piima- ja lihakeeluks ettenähtud ajalimiiti

Teoreetilist osa aitas koostada MDV Piret Kalmus.




MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD?

MIS MAKSAB KLIINILINE MASTIIT...
…küsisime Põlva POÜ pealoomaarsti Aimar Teeveri käest (intervjuu on tehtud 2000. aastal)

Kliinilise mastiidiga kaasnev majanduslik kahju on suurem, kui me esialgu arvatagi oskame. Ravimite kulu seejuures, kui neid õigesti ja eesmärgipäraselt kasutada, moodustab kogukuludest vaid neljandiku.
Põhiline kahju tekib vähenenud toodangu ja keeluaja tõttu realiseerimata jäänud piima näol.
Näiteks võib välja arvutada, kui palju maksab I laktatsiooni lehmal (päevatoodanguga 30 kg) kliiniline mastiit ühes veerandis.

1. põletikku tõttu saamata jäänud piim
   30 kg x 5 päeva ravikuur x 3 päeva jääkained = 240 kg x 3.00 (piimaliitri hind) = 720 kr
2. ravimi maksumus
   ravimite hind 5 päeva x 2 korda päevas x 16.30 (Ampiclox) x lihastesisese ravimi maksumus ca 90 kr = 253 kr
3. loomaarsti teenus
4. piimatoodangu taastumine võtab aega vähemalt 2 nädalat (kaotab ca 150 kg)
   150 x 3.00 kr = 450 kr

Ülaltoodud arvutuste kohaselt on kliinilise udarapõletiku maksumus ligikaudu 1400 kr (arvestamata arsti tasu), millest ravimitele kulub ainult 18%. Seega ei anna vähem efektiivsete ravimite kasutamine tegelikult majanduslikku efekti. Pikem ravikuur ja keeluaeg, mittetäieliku tervistumise tagajärjel püsiv oht põletiku kordumiseks ja hilinenud ravi algus tõstavad tegelikke kulusid 3-5-korda. Samuti suurenevad nii piimakaod kui otsesed ravikulud.


«Eduka mastiidiravi aluseks on haiguse varajane avastamine ja efektiivsed ravivõtted», on Aimar Teever veendunud. Lähitulevikus on Põlvas plaanis hakata diferentsiaalsöötmetega määrama ka tekitajate liiki ja ravimitundlikkust, et veelgi parandada ravitulemusi ja vähendada krooniliste mastiitide osa prakeerimise põhjusena. Samal eesmärgil peab dr. Teever otstarbekaks viiepäevast ravikuuri varasema kolme päeva asemel.

Teever kiidab majandi tublisid lüpsjaid, kes on ravimite manustamisega väga hoolsad. Olukord on suhteliselt hea tänu sellele, et lüpsjate palka arvestatakse vasikatele joodetud ja kombinaati läinud piima kilode järgi.

Et Põlva POÜ-s mastiidiraviga edukad ollakse, näitab seegi, et udarahaigustega prakeeritakse enam kui 2000-pealisest karjast välja vaid 18% loomadest (Eesti keskmiselt 22%).

Vasikas — sinu kasvav kapital

Vasikate kasvamise kiirust saab ise määrata
Vasikate kasvukiirust ning seega ka esmapoegimise või tapaküpsuse saavutamise aega saame ise määrata. See on tõde. Pahatihti kipume aga takerduma asjaoludesse, mis tunduvad meie tahtele allumatutena. Millele peaksime mõtlema, et see nii ei oleks?

Kuidas saab vasika kiiresti kasvama?
Äsjasündinud vasikale tuleb seada poegimis- või realiseerimisvanuse eesmärgid. See tähendab, et mida kiiremini loomahakatis soovitud kaalu jõuab, seda vähem oleme tema üleskasvatamiseks kulutanud raha.

Ternespiim — hea algus
Esimestel elutundidel vasikale pühendatud tähelepanu tasub end looma elu jooksul kuhjaga tagasi tugeva tervise ja kõrge toodanguga. Ternespiima kvaliteet, selle õige jootmise aeg ning kogus on asjad, milles järeleandmisi teha ei tohi.

Piimaasendaja — ära otsusta hinna järgi
Alates neljandast elupäevast hakatakse vasikatele andma piimaasendajaid. Piimaasendaja valikul on määravaks selle energiasisaldus. Näiteks vajab 30 kg vasikas 250 g juurdekasvuks ööpäevas 8,0 MJ energiat; 500 g juurdekasvuks 11,0 MJ ja 1000 g juurdekasvuks 17,5 MJ energiat.
Pulbrijoogi puhul saab endale seatud eesmärgist lähtudes arvestada päevase vajalikku energiakoguse.

Piimaasendaja energiasisalduse määrab peamiselt rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldus. Kuid mitte ainult.

Vasikas peab suutma toitaineid ka omastada. See sõltub toorainete sisaldusest, päritolust ning sellest, kui palju toitaineid jõuab lõhustuda vasika libedikus ja imenduda peensooles. See on väga oluline, kuna toidumass viibib seedeprotsessi jooksul vasika peensooles vaid 4-6% ajast.
Tänapäeva teadus ning tehnoloogia on selle probleemi lahendanud. Hollandi juhtiv piimapulbritootja Sloten on välja töötanud unikaalse tehnoloogia. Sloteni uudse tehnoloogia abil pihustatakse rasva imeväikesteks osadeks ja suletakse see valgu-laktoosikapslisse. Nii saavutatakse peensooles toitainete kiire ja täielik imendumine ning hoitakse ära diarröa tekkimise oht.

Odav piimaasendaja ei ole kokkuhoid.
Odav piimapulber ei pruugi tähendada seda, et me kasvatame vasikad odavalt üles. Piimapulbrit valides jälgige selle kättesaadava energia (ME) sisaldust, vasikate tervist ning juurdekasvu kiirust. Selleks võib vasikat kaaluda või kasutada eluskaalu määramise mõõtlinti. Vasika kaal esimesel nädalal peale võõrutamist näitab, kui hästi kasvatamine õnnestus.

Mullikad, kes noorena palju kasvavad, hakkavad varem poegima.
Kolmekuuselt peaks vasikas kaaluma vähemalt 100 kg ning kasvama vähemalt 750 g päevas.

Tänane vasikas on homne piimalehm
Piimakarja pidamine saab tulus olla siis, kui oskame noorkarja haigustevabalt üles kasvatada. Vasikaeas läbipõetud hingamisteede ja mao-soolekanali haiguste tõttu jääb lehma eluea piimatoodang madalamaks, kui see looma geneetilist potentsiaali arvestades võiks olla.

Tulusa piimakarja aluseks on:

terve noorkari

2-2,5 aasta vanuselt poegivad mullikad

hästi arenenud skeleti ning võimsa seedeelundite süsteemiga lehmad, kes on võimelised andma kümneid tonne piima

Vasikakasvatuse ABCvt. teine osa).

Keskkonna hügieen ja mikrokliima. Laudaruumide puhtus, desinfitseerimine, hea ventilatsioon ja valgustus on erinevate kopsu- ja soolenakkuste ärahoidmiseks olulise tähtsusega.

Ternespiima antakse võimalikult ruttu peale sündi, sest see sisaldab immunoglobuliine, mis kaitsevad vasikat haigustekitajate vastu 3.-4. elunädalani. Piim peab olema lüpsisoe.

Piimaasendaja peab olema arukalt valitud (

Lutiämbrist joomine rahuldab vasika imemisrefleksi, vähendab stressi ja väldib kõhulahtisust. Jooda alati puhtast ämbrist! Ahnel joomisel ämbrist satub piim mitte libedikku, vaid vatsa, kus seedimist ei toimu. Seal piim roiskub ja vasikal tekivad seedehäired.

Üleminek ühelt söödalt teisele peab toimuma järk-järgult. Samal ajal vasikate ümberpaigutamisega ei ole soovitav söötade muutmine.

Suvine karjatamine tagab noorveiste hea füüsilise arengu. Parasitaarhaiguste tõrje on soovitav teha enne karjamaale laskmist.

Nudistamiseks on sobivaim aeg vasika teine elukuu, kui sarvemüksud on pähklisuurused. Tõustandardi järgi peavad veised olema nudistatud.

Dimela pakub:
Buddex nudistaja töötab laetavalt akult, ohutu, kiire ja efektiivne. Ühe laadimisega võimalik nudistada 15 vasikat.
Bovivet nudistaja töötab vooluvõrgus, 2 m juhe, töötemperatuur 700°C, kaasas 2 erinevat põletusotsikut
Gaasil töötav nudistaja uus ja praktiline, ei vaja vooluvõrku, kuumeneb 5-8 min jooksul, töötemperatuur 600° C, tööaeg ühe täitmisega 25 min., komplektis 200 ml gaasiballoon. Gaasi võimalik lisaks tellida.

SÖÖTADE ALUSTALAD
Vasika parim sööt on emapiim, millest ta omastab kõik eluks vajalikud toitained. Olenevalt piima hinnast toidetakse vasikaid kas piimaga või täispiimaasendajaga.

Täispiimaasendaja ei ole sama mis lõssipulbriasendaja!
Kvaliteetne täispiimaasendaja peab sisaldama vähemalt 18% toorproteiini, mis pärineb piimatoodetest.
Teine tähtis näitaja piimaasendaja puhul on energiasisaldus. Mida rohkem energiat, seda kiiremini vasikas kasvab!
Kui tahame, et 60 kg kaaluv vasikas kasvaks 1000 grammi ööpäevas, peame talle andma 23 MJ omastatavat energiat. Kui meid rahuldab 500 grammi, on vaja ainult 15,5 MJ energiat.
Liiter lehmapiima sisaldab 2,9 MJ energiat. Sama kaaluiibe saavutamiseks vajab 60 kg vasikas päevas vastavalt 7,9 või 5,3 liitrit piima.

Odavamaid, soja-proteiini baasil valmistatud nn. lõssipulbriasendajaid, on otstarbekas tarvitada alles siis, kui vasikas suudab taimset proteiini omastada (alates 40.-50. elupäevast). Samuti pole neid võimalik vees lahustada. Seetõttu ei saa õigeks pidada lõssipulbriasendaja lahustamist joogiks, nagu seda praktikas tihti tehakse.

Seega ei saa piimasööta asendada lõssipulbriasendajaga!

Kasuta ära vasika `kiirendus`
Kuni mullika aastaseks saamiseni kasvab ja areneb välja luustik ja lihaskond. Aktiivsel kasvuperioodil on eriti oluline kaltsiumirikaste mineraalsöötade andmine, et saavutada õige seemenduskaal arenenud luustiku ja lihasmassi arvelt.
Selleks, et lehmikud jõuaksid 18-kuuselt seemenduskaalu (ca 380 kg), peab noorloom kuni seemenduseni saama päevas lisaks ca 50-75 g mineraalsööta.

Vitaminiseeritud mineraalsööt KÕRGE EFFEKT (Ca/P suhtega 5:1) annab vasikale vajaliku kasvukiirenduse. KÕHULAHTISUS

Sagedane, äärmiselt lihtsalt tekkiv ja kiiresti arenev vasikate tervisehäire on kõhulahtisus. Kõhulahtisusele tuleb reageerida kohe, mitte jääda ootama iseenselikku pranemist. Kõhulahtisus võib viia vasika mitte päevade, vaid tundidega!

Kõhulahtisuse ehk diarröa korral DESINFEKTSIOON
Vt. Stalosan F
Terminatori töölahus 1:150 hävitab bakterid, seened, algloomad ja viirused.

Mullika üleskasvatamine maksab 8 000-10 000 krooni. Tehtud kulutused hakkavad ennast tasa teenima alles pärast esimest poegimist. Kui võimekas loom on, sõltub suurel määral sellest, milline oli tema lapsepõlv.
Tänased vasikad täidavad teie kukrut juba kahe kuni kolme aasta pärast.

MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD?
Intervjuu on tehtud 2000.aastal)

TAUSTAST
1993. aastal, kui Raplamaal loodi OÜ Kelko, lüpsis lehm keskmiselt 2800 kg piima. Kolme viimase aasta vastavad näitajad on aga järgmised: 5900, 6300, 6700 kg.
Kolme aasta jooksul on 300 lehmast esmaspoeginutega vahetunud 270, seega on igal aastal tulnud lüpsma 90 noort lehma. Kelkos kasutatakse vaid parimate aretusväärtusega pullide spermat. Mullikad seemendatakse18-19 kuu vanuselt seemenduskaaluga 380 kg. Poegimisvanus on seega 27-28 kuud (Eesti keskmine 32 kuud ).Esimese laktatsiooni piimatoodang on keskmiselt 5700kg.

Osaühingu Kelko juhataja Rein Järviste peab saavutatud tulemustest rääkides oluliseks mitmeid ümberkorraldusi, mis on vasikate haigestumistele ja surevusele piiri pannud:

Esiteks algab kõik talitajate kohusetundest ja hoolsusest. Ja Kelko naised suhtuvad töösse tõsiselt. Vastavalt kokkuleppele tuleb tiine mullikas samasse lüpsigruppi tagasi, kus ta vasikana sündis. Seega on põhjust vasikate eest hästi hoolt kanda.

Teiseks tähtsaks punktiks on vasikatele tervisliku keskkonna loomine, s.t. puhtust ja deso. Juba mitu aastat tagasi korjasime vasikaruumist ära soojenduslambid, mis ainult aitasid kaasa nakkushaiguste levikule.

Kolmandaks korraldasime ümber vasikate söötmise ja jootmise.
Meil saavad vasikad piima või piimaasendajat 50.-60. elupäevani. Head heina hakkavad nad saama juba esimesel nädalal. Teisel nädalal pakume kolmanda jootmiskorrana puhast sooja vett. Möödunud aasta detsembris ostsime piimavasikatele lutiämbrid. Nüüd ei teki kõhulahtisust ka nendel, kes on väga ahned joojad. Usume, et lutti imevad vasikad on õnnelikumad ja seetõttu ka tervemad. Pole stressi, pole haigusi!
Kui veel mõni aasta tagasi haigestusid 80% sündinud vasikatest kõhulahtisusse, siis nüüd esineb seda harva. Alati on farmis esmaabiks olemas VASIKATE SOOLABALANSS PROTECT+. Kelko naised on selle toode nimetatud `vasikate imerohuks`. Farmijuhataja Niina Liivrannal on hea meel, et sellest ajast, kui tuli Soolabalanss, pole olnud vajadust antibiootikumide manustamiseks ei suu kaudu ega süstimise teel.

Vasikalaudas, kuhu kahekuused vasikad lähevad, hakatakse kohe söötma head silo. Rein Järviste sõnul peab tema piimalehm suutma süüa 60-70 kg silo päevas ja seetõttu tuleb vasikaid rohusöötadega varakult harjutada. Lisaks silole saavad vasikad 1-2 kg jahu ja 4 liitrit piima või piimaasendajat. Vabalt on saadaval puhas vesi. Iga vasikas saab päevas pisikese peotäie EFFEKTI.
Odavatest lõssiasendajatest on juba paar aastat tagasi loobutud, kuna vasikad jäid siis kurvaks ja haigestusid tihti.

Kelko rahvas tunneb heameelt elavaloomulistest ja läikiva karvaga vasikatest, kelle söötmine ja hooldamine viib endalgi stressi ning toob rõõmu ja rahuldust oma tööst.

stimuleerib paremini sööma põhisöötasid, mis on hädavajalik eesmagude väljaarenemiseks

aitab kasvatada võimsa luustiku

rahuldab vasikate kõrgendatud mineraalide vajaduse

soodustab tiinestumist

organism kaotab ebanormaalselt suure koguse vedelikku e. dehüdreerub

viiakse välja raku ainevahetuse seisukohalt olulised elektrolüüdid Na+ ja K+

kehast väljutatakse seedimata toitained: valgud, rasvad, tärklis ja mineraalid

Dimela soovitab

VEISTE SOOLABALANSS PROTECT+
uus, täiustatud koostisega elektrolüütpreparaat vasikate kõhulahtisuse esmaabiks

Koostis:
• antisekretoorne faktor (ASF) stimuleerib organismi loomulikku kaitset ja leevendab kõhulahtisuse kulgu
• naatrium ja kaaliumioonid taastavad elektrolüütide tasakaalu
• glükoos soodustab vee ja elektrolüütide omandamist ja annab energiat
• bikarbonaat ja tsitraat neutraliseerivad kehavedelike pH-d

Sobib kergematel haigusjuhtumite ja söödamuutuse korral ning vasikate ümberpaigutamisel `tere tulemast-joogiks`!
Tavaliselt piisabki 1-2 päevasest Soolabalanss Protect+ kuurist, et kõhulahtisus kaoks!

Millal mida kasutada?
Dehüdreerumisaste	Toode
Madal, 1,5% kaalukaotust. Kliinilised sümptomid puuduvad.	Veiste Soolabalanss Protect+
Keskmine, 6-8% kaalukaotust. Naha elastsus on kadunud. Silmad sisse vajunud. Kuiv suu; nõrk, kuid vasikas seisab ise püsti	Veiste Soolabalanss Protect+, + antibiootikumiravi
Raske, 9-11% kaalukaotust. Varasemate haigustunnuste süvenemine, ei seisa ise püsti. Suu ja jalad ülejäänud kehast jahedamad	Loomaarst määrab ravi

Vasikate kõhulahtisuse korral on kõige tähtsam kiiresti taastada elektrolüütide tasakaal ja kaotatud vedelik!
Mõtle sellele, et Sul oleks kiireks esmaabiks alati olemas Veiste Soolabalanss Protect+!

vasikate jootmine tema esimestel elunädalatel on hoogsa kasvukiirenduse andmiseks kõige suurema tähtsusega.
Sündides ei ole vasikal veel kõik maod välja kujunenud. Joodud piim satub otse pärismakku e. libedikku, mille maht on ainult 1,5-2,5 liitrit. Seepärast on väga oluline joota vasikat väikestes kogustes, aga tihti, sest joodud piim peab libedikku ära mahtuma. Ahnel joomisel satub osa piimast vatsa või jõuab muutumatul kujul soolde, kus seedimist ei toimu. Seal piim roiskub ja vasikal tekib kõhulahtisus.
Teine oluline kriteerium on joodava piima temperatuur. Pärismaos kalgendub piima valk mõne minuti jooksul. Et see protsess kulgeks normaalselt ja kiiresti, peab piim olema kehasoe. Jahtunud piim kalgendub halvasti.
Veel on oluline, et vasikas jooks piima väikeste sõõmudena, kuna siis tekivad kalgendumisel väiksemad kämbud, mis seeduvad oluliselt kiiremini.
Kuidas tihti on
Tavaliselt joodetakse meil vasikaid ämbrist, mille puhul paljud eelkirjeldatud nõuded jäävad täitmata. Reeglina joodetakse vasikaid kaks korda päevas, kuid selline pikk ajavahe muudab vasikad näljaseks. Kui joogi hulka täpselt ei mõõdeta, joob vasikas korraga liiga palju. Kui me optimeerime korraga antava joogi koguse, kuid joodame ainult kaks korda päevas, ei saa vasikas vajalikku energiahulka ja me kaotame kasvukiiruses. Näljane vasikas joob suurte sõõmudega, mis raskendab seedetegevust. Tihti ei ole joogi temperatuur õige. Lutiämbrit kasutades on ohud peaaegu samad.

Ideaalne lahendus
Rootslased on valmistanud küllalt lihtsa, kuid originaalse aparaadi, mis arvestab vasika füsioloogilisi vajadusi, nõudeid joogile ning jootmissüsteemile ja vähendab inimlike eksimuste ohtu.
Ammega jootmisel kasutatakse piimapulbrit, kuna see on ka majanduslikult kasulikum, tagab alati stabiilse ning kvaliteetse joogi. Tuleb ainult valida usaldusväärne täispiimaasendaja, näiteks Sprayfo.
Ammega võib korraga valmistada kuni 300 liitrit jooki, mis on 60-70 vasika päevane piimanorm. Inimese ainsaks ülesandeks on vajalik kogus vett ja piimapulbrit amme panna ning aparaat hoolitseb ise segamise ja joogi õige temperatuuri säilitamise eest.

Ammest väljuva jootmissüsteemi abil jõuab jook vasika sulgudesse, kust vasikad loomulikus asendis seda luttidest imeda saavad. Jook on vasikatele vabalt kättesaadav ja see garanteerib neile alati täis kõhu.
Uudne kogu asja juures on joogile happe lisamine. Et vasikad ei jooks ülemäära palju, alandatakse joogi pH 4,2-ni. Selleks lisatakse iga joogiliitri kohta umbes 0,3% sipelghapet. Kuna kasutatava vee ja piimapulbri pH ei ole alati ja igal pool ühesugused, on esimestel kordadel vaja mõõta joogi loomulikku happesust. Alandatud pH-ga joogi kasutamine reguleerib joogi kogust ja samas mõjub hästi ka vasikate soole mikrofloorale ning seedetegevusele.
Esimene taoline ammjootja Eestis töötab detsembri algusest Avo Kruusla Kaska-Luiga Talu farmis, kus see on üles kasvatanud juba 84 vasikat.

Avo Kruusla sõnul sobib selline jootja ideaalselt just suurtootmistesse, kuna annab tunduva aja- ja tööjõu kokkuhoiu. Teine oluline eelis on Kruusla meelest see, et väheneb inimliku eksimise võimalus. Kui varem kaotas Kaska-Luiga farm talitajate jootmisvigade tõttu nii mõnegi vasika, siis nüüd on olukord tunduvalt paranenud.

Rootsis on vasikatele juba pikka aega antud hapendatud piimajooki. Avo Kruusla ütles, et kallimaks happe lisamine vasikate üleskasvatust ei muuda, küll aga hoiab hapendatud piima jootmine vasikate kõhud korras ning piirab liigset joomist.

Kuna vasikad saavad juua siis, kui ise tahavad, on nad rahulikud. Igas vasikasulus on 10-12 vasika kohta 2 lutti, nii et rüselust ja võitlust piima pärast ei teki. Selles laudas saavad vastsündinud vasikad oma ternese kätte lutiämbrist, seepärast ei valmista neil lutist joomine enam erilisi raskusi. Juurde saavad vasikad jõusööta, head heina ja puhast vett.

Vajaduse korral on ammega hõlbus anda ka profülaktilisi suukaudseid lahuseid, nagu näiteks Soolabalanssi.

nii valmis silo lutserni põllust.