vasikate jootmine tema esimestel elunädalatel on hoogsa kasvukiirenduse andmiseks kõige suurema tähtsusega.
Sündides ei ole vasikal veel kõik maod välja kujunenud. Joodud piim satub otse pärismakku e. libedikku, mille maht on ainult 1,5-2,5 liitrit. Seepärast on väga oluline joota vasikat väikestes kogustes, aga tihti, sest joodud piim peab libedikku ära mahtuma. Ahnel joomisel satub osa piimast vatsa või jõuab muutumatul kujul soolde, kus seedimist ei toimu. Seal piim roiskub ja vasikal tekib kõhulahtisus.
Teine oluline kriteerium on joodava piima temperatuur. Pärismaos kalgendub piima valk mõne minuti jooksul. Et see protsess kulgeks normaalselt ja kiiresti, peab piim olema kehasoe. Jahtunud piim kalgendub halvasti.
Veel on oluline, et vasikas jooks piima väikeste sõõmudena, kuna siis tekivad kalgendumisel väiksemad kämbud, mis seeduvad oluliselt kiiremini.
Kuidas tihti on
Tavaliselt joodetakse meil vasikaid ämbrist, mille puhul paljud eelkirjeldatud nõuded jäävad täitmata. Reeglina joodetakse vasikaid kaks korda päevas, kuid selline pikk ajavahe muudab vasikad näljaseks. Kui joogi hulka täpselt ei mõõdeta, joob vasikas korraga liiga palju. Kui me optimeerime korraga antava joogi koguse, kuid joodame ainult kaks korda päevas, ei saa vasikas vajalikku energiahulka ja me kaotame kasvukiiruses. Näljane vasikas joob suurte sõõmudega, mis raskendab seedetegevust. Tihti ei ole joogi temperatuur õige. Lutiämbrit kasutades on ohud peaaegu samad.

Ideaalne lahendus
Rootslased on valmistanud küllalt lihtsa, kuid originaalse aparaadi, mis arvestab vasika füsioloogilisi vajadusi, nõudeid joogile ning jootmissüsteemile ja vähendab inimlike eksimuste ohtu.
Ammega jootmisel kasutatakse piimapulbrit, kuna see on ka majanduslikult kasulikum, tagab alati stabiilse ning kvaliteetse joogi. Tuleb ainult valida usaldusväärne täispiimaasendaja, näiteks Sprayfo.
Ammega võib korraga valmistada kuni 300 liitrit jooki, mis on 60-70 vasika päevane piimanorm. Inimese ainsaks ülesandeks on vajalik kogus vett ja piimapulbrit amme panna ning aparaat hoolitseb ise segamise ja joogi õige temperatuuri säilitamise eest.

Ammest väljuva jootmissüsteemi abil jõuab jook vasika sulgudesse, kust vasikad loomulikus asendis seda luttidest imeda saavad. Jook on vasikatele vabalt kättesaadav ja see garanteerib neile alati täis kõhu.
Uudne kogu asja juures on joogile happe lisamine. Et vasikad ei jooks ülemäära palju, alandatakse joogi pH 4,2-ni. Selleks lisatakse iga joogiliitri kohta umbes 0,3% sipelghapet. Kuna kasutatava vee ja piimapulbri pH ei ole alati ja igal pool ühesugused, on esimestel kordadel vaja mõõta joogi loomulikku happesust. Alandatud pH-ga joogi kasutamine reguleerib joogi kogust ja samas mõjub hästi ka vasikate soole mikrofloorale ning seedetegevusele.
Esimene taoline ammjootja Eestis töötab detsembri algusest Avo Kruusla Kaska-Luiga Talu farmis, kus see on üles kasvatanud juba 84 vasikat.

Avo Kruusla sõnul sobib selline jootja ideaalselt just suurtootmistesse, kuna annab tunduva aja- ja tööjõu kokkuhoiu. Teine oluline eelis on Kruusla meelest see, et väheneb inimliku eksimise võimalus. Kui varem kaotas Kaska-Luiga farm talitajate jootmisvigade tõttu nii mõnegi vasika, siis nüüd on olukord tunduvalt paranenud.

Rootsis on vasikatele juba pikka aega antud hapendatud piimajooki. Avo Kruusla ütles, et kallimaks happe lisamine vasikate üleskasvatust ei muuda, küll aga hoiab hapendatud piima jootmine vasikate kõhud korras ning piirab liigset joomist.

Kuna vasikad saavad juua siis, kui ise tahavad, on nad rahulikud. Igas vasikasulus on 10-12 vasika kohta 2 lutti, nii et rüselust ja võitlust piima pärast ei teki. Selles laudas saavad vastsündinud vasikad oma ternese kätte lutiämbrist, seepärast ei valmista neil lutist joomine enam erilisi raskusi. Juurde saavad vasikad jõusööta, head heina ja puhast vett.

Vajaduse korral on ammega hõlbus anda ka profülaktilisi suukaudseid lahuseid, nagu näiteks Soolabalanssi.