Kliiniline udarapõletik - esmapilgul lihtne ja igapäevane, kuid ravi keerukas ning tänamatu

Ilmselt ei ole farmerit, kes poleks kokku puutunud lehma piimanäärme ägeda põletiku ehk kliinilise mastiidiga. See haigus ohustab igas vanuses ning laktatsioonijärgus lehmi ning võtab suure osa loomaarstide tööajast. Käesolevas artiklis räägime olukorrast, kui põletik on juba tekkinud ning õpetame, kuidas seda efektiivselt ravida.
Kliiniline udarapõletik
Kliinilise udarapõletiku korral on udara või udaraveerandi uurimisel täheldatavad järgnevad põletikutunnused:

1. turse
2. punetus
3. Kuumus
4. valulikkus
5. muutunud piim.

Kliinilist udarapõletikku tekitavad 90% juhtudest läbi nisajuha udarasse tunginud haigustekitajad (peamiselt stafülokokid, streptokokid ning kolibakterid). Haigustekitajate ja nende toksiinide hulgast, `elujõust` ning looma vastupanuvõimest oleneb, kui tugevalt põletikutunnused avalduvad.

Eestis varieerub kliiniliste udarapõletike esinemissagedus 30% kuni isegi üle 100% aastas. Tihti järgneb esmapilgul edukale udarapõletiku ravile aga varjatud udarapõletiku (SRA jääb kõrgeks) või korduva udarapõletiku tekkimine.



MIKS TEKIVAD VÄLJARAVIMATA KROONILISED UDARAPÕLETIKUD?

Krooniliste udarapõletike tekkeks on mitu põhjust

1. põletiku liiga hiline avastamine
2. sobimatu või ebaefektiivne ravim
3. liiga lühike ravikuur
4. antibiootikumidele resistentsed haigustekitajad

Seega, et tagada lehma tervistumine ning piimatoodangu taastumine, on kliinilise udarapõletiku ravi eesmärk: Saada udarasse haigustekitajate hävitamisele kuluvaks ajaks piisavalt kõrge antibiootikumide kontsentratsioon, kusjuures udarakoe ja piimatootvate rakkude kahjustus peab olema minimaalne.



EDUKAS RAVI
Et udarapõletikku tekitavate bakterite eri liike on palju ning põletikud on erinevad, ei ole olemas ühtset nn. standardravi.
Kindlad reeglid, et lehm täielikult tervistuks, on aga küll:
Rusikareegliteks on:

1. Avasta põletik juba algjärgus ning kutsu kohe loomaarst. Muutumatud protsessid arenevad udaras juba tundidega! Mida kiiremini saab raviga alustada, seda paremad tulemused saavutatakse.
2. Loomaarst peab võtma haigustekitaja(te) määramiseks piimaproovi ning samal ajal alustama ka ravimite manustamist olenevalt põletiku raskusest:
   • alaägedal juhul udarasiseselt
   • ägedal juhul kombineeritult nii lihase- kui udarasiseselt.
3. Kiire vastus laborist kas kinnitab valitud ravimi õigsust või loomaarst jätkab täiesti sobiva ravimiga konkreetse põletiku korral.
4. ravikuuri pikkus peab olema vähemalt 5 päeva olenemata udara nähtavast tervistumisest. Nii välistatakse resistentsete bakterite ellujäämine.

Mastiidie teadlik ravi ning ravimite valik tagab ravi tulemuslikkuse.
Efektiivne kliinilise mastiidi ravim peab olema:

1. suunatud kindla haigustekitaja elimineerimisele
2. bakteridsiidse toimega
3. loomale ja loomset produkti tarvitavale inimesele ohutu
4. väljatöötatud teaduslike uuringute baasil
5. võimalikult lühikese piima- ja lihakeelu ajaga.

Intramammaarsete ravimite kasutamise meelespea

• Kliinilise udarapõletiku avastamise korral pöördu kohe loomaarsti poole!
• Enne nisasüstla manustamist lüpsa udar tühjaks. Võimalusel süsti enne lüpsi oksütostiini.
• Desinfitseeri nisaots ning manusta ravim nisasse.
• Määri udarat põletiku leevendamiseks Perfekt Duubellinimendiga.
• Jälgi piima- ja lihakeeluks ettenähtud ajalimiiti

Teoreetilist osa aitas koostada MDV Piret Kalmus.




MIDA ÜTLEVAD PRAKTIKUD?

MIS MAKSAB KLIINILINE MASTIIT...
…küsisime Põlva POÜ pealoomaarsti Aimar Teeveri käest (intervjuu on tehtud 2000. aastal)

Kliinilise mastiidiga kaasnev majanduslik kahju on suurem, kui me esialgu arvatagi oskame. Ravimite kulu seejuures, kui neid õigesti ja eesmärgipäraselt kasutada, moodustab kogukuludest vaid neljandiku.
Põhiline kahju tekib vähenenud toodangu ja keeluaja tõttu realiseerimata jäänud piima näol.
Näiteks võib välja arvutada, kui palju maksab I laktatsiooni lehmal (päevatoodanguga 30 kg) kliiniline mastiit ühes veerandis.

1. põletikku tõttu saamata jäänud piim
   30 kg x 5 päeva ravikuur x 3 päeva jääkained = 240 kg x 3.00 (piimaliitri hind) = 720 kr
2. ravimi maksumus
   ravimite hind 5 päeva x 2 korda päevas x 16.30 (Ampiclox) x lihastesisese ravimi maksumus ca 90 kr = 253 kr
3. loomaarsti teenus
4. piimatoodangu taastumine võtab aega vähemalt 2 nädalat (kaotab ca 150 kg)
   150 x 3.00 kr = 450 kr

Ülaltoodud arvutuste kohaselt on kliinilise udarapõletiku maksumus ligikaudu 1400 kr (arvestamata arsti tasu), millest ravimitele kulub ainult 18%. Seega ei anna vähem efektiivsete ravimite kasutamine tegelikult majanduslikku efekti. Pikem ravikuur ja keeluaeg, mittetäieliku tervistumise tagajärjel püsiv oht põletiku kordumiseks ja hilinenud ravi algus tõstavad tegelikke kulusid 3-5-korda. Samuti suurenevad nii piimakaod kui otsesed ravikulud.


«Eduka mastiidiravi aluseks on haiguse varajane avastamine ja efektiivsed ravivõtted», on Aimar Teever veendunud. Lähitulevikus on Põlvas plaanis hakata diferentsiaalsöötmetega määrama ka tekitajate liiki ja ravimitundlikkust, et veelgi parandada ravitulemusi ja vähendada krooniliste mastiitide osa prakeerimise põhjusena. Samal eesmärgil peab dr. Teever otstarbekaks viiepäevast ravikuuri varasema kolme päeva asemel.

Teever kiidab majandi tublisid lüpsjaid, kes on ravimite manustamisega väga hoolsad. Olukord on suhteliselt hea tänu sellele, et lüpsjate palka arvestatakse vasikatele joodetud ja kombinaati läinud piima kilode järgi.

Et Põlva POÜ-s mastiidiraviga edukad ollakse, näitab seegi, et udarahaigustega prakeeritakse enam kui 2000-pealisest karjast välja vaid 18% loomadest (Eesti keskmiselt 22%).