LÜPSMINE

LÜPSMINE

Veisekasvatusseadmeid\lypsimasina asetamine udarale.jpg

Enne lüpsi puhastatakse udara ümbrus, lüpsipoolne jalg, udar ja nisad. Kui lehma peetakse ja lüpstakse puhtal karjamaal, siis võib piirduda kuivpuhastamisega (kuiva või veidi niiske lapiga), mis on lehma tervisele parem kui udara pesemine. Kuivpuhastamisega võib piirduda vaid siis, kui udar on praktiliselt puhas. Tavaliselt tuleb udar puhtaks pesta ja seejärel kuivatada niiske lapiga.

Et lehm sõõrduks, viiakse pesemise ja kuivatamisega üheaegselt läbi udara-massaaž. Nii masseerides, pestes kui ka kuivatades alustatakse ülevalt udara baasi piirkonnast ja liigutakse ülevalt alla, lõpetatakse nisade ja nisaotstega. Vajaduse korral jätkatakse massaaži ka pärast kuivatamist.

GoodMilkingManagementKaPildidLyupsmisest.pdf

Sõõrdumise tulemusena vabaneb hüpofüüsist oksütotsiin. See on hormoon, mis vabaneb seoses naudingutundega ja kantakse verega kehas laiali. Jõudes udarasse, põhjustab see veresoonte kapillaaristiku laienemise. Piimajuhade valendikud muutuvad suuremaks ja samal ajal tõuseb rõhk piima-alveoolides. Selle tagajärjel hakkab piim näärmekoest vajuma allapoole udaratsisterni. Oksütotsiini toimel lõtvub nisa otsas paiknev ringlihas.

Kui looma ärritada, hirmutada või teha talle haiget, paiskub verre adrenaliin. See on vastupidise toimega oksütotsiinile ja takistab piima väljumist.

Udara lüpsiks ettevalmistamisel tuleb tegutseda kiiresti. Oksütotsiini toime avaldub umbes 1 - 1,5 minutit pärast udara ettevalmistamist ja kestab ~ 5 minutit. Selle aja jooksul peab saama lehm lüpstud.

Veisekasvatusseadmeid\neurohormonaalne s66rdumisrefleks.jpg

Udar-lyps\S66rdumise neurohumoraalne skeem.gif

..\Anatoomia Bristoli ülikool\mammary.gif

PHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTION\PHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTION.htm

Udar-lyps\Udara siseehitus2.gif

Eellüps

Igast nisast lüpstakse käsitsi paar juga piima spetsiaalsesse nõusse mustale sõelale (mustal põhjal on muutused piimas selgemini eristatavad).

Eellüpsil:

· avastatakse muutused piimas (need viitavad mitmesugustele udarapõletikele)

· eemaldatakse nisakanalist sinna tunginud bakterimass (kui need satuksid piimasse ja hakkaksid seal kiiresti paljunema, rikneks piim ruttu)

· kontrollitakse, kas kõik nisakanalid on avatud

Eellüpsil saadud piim valatakse kõrvalises kohas maha või antakse kassile. Laudas mahakallamine soodustab bakterite levikut ning udarapõletike teket.

Pärast eellüpsi desinfitseeritakse nisaotsad ja pannakse alla lüpsimasin. Ettevalmistuse algusest lüpsimasina allapanekuni võib kuluda aega 1-2 minutit. Oksüdotsiini mõju kestab ~ 5 minutit. Kui pärast seda jääb piima udarasse ja lehma hakatakse uuesti sõõrutama, hakkab lehm üha rohkem jätma piima udarasse - ootab uut sõõrutamist. Sellega rikutakse lehm ära.

Lüpsmine

– Käsitsi

… lüpstakse kergelt pigistades. Surutakse kokku udara ja nisatsistern. Venituslüpsi ei soovitata, sest arvatakse, et see vigastab udara näärmekude.

ErinevateLoomadeLypsmine\k2silyps.gif

– Lüpsimasin

… tuleb enne lüpsi korrastada ja üle kontrollida. Alla panemisel ei tohi lasta õhku lüpsimasinasse. Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud tagumistele, seejärel esimestele nisadele (tagumistes udaraveerandites on rohkem piima).

Lüpsimasina pulsisagedus peab vastama ettenähtud normidele. Pulsisagedust võib reguleerida lüpsi ajal, kahetaktilistel masinatel on see 70-90 pulssi minutis, kolmetaktilistel 60-80 pulssi minutis. Vaakumi tugevus peab olema keskmiselt 380 mm/Hg. Suurema pulsisageduse abil on võimalik kiirendada piima väljutamist (kergete nisadega ja kõrgetoodanguliste lehmade puhul; ei sobi noorte ja kõvade nisadega lehmade lüpsmisel).

Masinlüpsil väljutatakse udarast kahe-kolme minuti jooksul suurem osa piimast (60-80 %). Lüpsi kestus sõltub lüpsimasina korrasolekust ja udara ettevalmistamise kiirusest. Udara näärmeosa tuleb selle aja vältel, kui oksütotsiin toimib, tühjaks lüpsta. Vastasel korral jääb see osa piimast, mis on jäänud näärmekoest välja lüpsmata, kätte saamata, pidurdub piima sekretsioon ja alaneb toodangutase.

Udar-lyps\Lypsimasina tööprintsiip.gif

Udar-lyps\Lypsimasina tööprintsiip2.gif

Veisekasvatusseadmeid\lypsiseade1.gif

Veisekasvatusseadmeid\milking machine t88 kontroll 2.gif

– Järellüps

Järellüpsiga alustatakse siis, kui piima vool on märgatavalt aeglustunud. Piimavoolu katkemist ei tohi oodata, sest siis tekib tühjaltlüps, mis on levinuim udarapõletiku (mastiidi) põhjus. Kui piim lõpeb mõnes nisas enne kui teistes, siis võetakse nisakann selle nisa alt ära ja vaakumivoolik keeratakse kahekorra. Järellüpsil vajutatakse ühe käega lüpsimasina kollektorile, et tõmmata nisakannusid allapoole, ja teise käega masseeritakse udarat ülevalt alla. Järellüps viiakse läbi 0,5-1 minuti jooksul. Udara täiesti tühjaks lüpsmine stimuleerib piima sekretsiooni.

Järellüpsil saadav piim on ~ 2 korda rammusam, kui piim keskmiselt.

Lüpsi ajal ja tänu sõõrdumisele aktiveerub udara verevarustus. Kolmekordset lüpsi rakendades võib paljalt selle arvel suurendada toodangu taset 10-15 % võrra. Selle põhjused:

· Sõõrutamine ja verevarustuse tugevnemine toimub kahe korra asemel kolm korda.

· Udar on täiesti tühi kahe korra asemel kolmel korral.

· Välditakse udara ülemäärast täitumist ja sellega kaasnevat piima tekke pidurdumist.