SÖÖDARATSIOONIDE KOOSTAMINE LÜPSILEHMADELE
Söödaratsioonide koostamisel tuleb jälgida, et päeva jooksul antavad söödad kataksid looma vajadused peamiste toitefaktorite osas. Toitefaktorite proportsioonid ratsioonides peavad olema kindlas tasakaalus (ühe või teise puudus või liiga suur kogus võib põhjustada ainevahetushäireid ja toodangutaseme langust). Söödad ei tohi kahjustada looma tervist ja toodangu kvaliteeti ning nende kogused peavad olema reaalselt söödavad. Seejuures peab ratsiooni hind olema võimalikult madal.
Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5…5,5 sü ja 300…330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks sellele kulub 0,5 söötühikut ja 60 g seeduvat proteiini 1 kg piima tootmiseks.
Koostame söödaratsiooni keskmise suurusega (500 kg) lehmale, kes annab 11 kg piima päevas.

Energiatarbe arvutamine:
5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas)

Seeduva proteiini tarbe arvutamine:
5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot.-i (tootmistarbeks) =
= 300 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 660 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = 960 g. s. prot. (kokku päevas).

Valides tabelist 1 lehma meelevaldse söödaratsiooni, näiteks 4 sööta reaalsetes kogustes: 6 kg põldheina, 4 kg odrapõhku, 10 kg söödapeeti ja 4,5 kg odrajahu, saame arvutustöö tulemusena tabeli 2.



Tabel 1. Enamkasutatavate talviste söötade iseloomustus
Ühes kg söödas on
Söödad sü seeduvat proteiini g kaltsiumi fosforit karotiini mg seeduvat proteiini g/sü
Ristikhein 0,54 77 10,8 2,0 44 143
Timuthein 0,51 38 4,8 2,0 40 75
Põldhein (ristik+timut 1:1)
0,52
54
7,8
2,0
43
102
Odrapõhk 0,33 7 2,7 0,9 0 22
Kaerapõhk 0,27 6 2,7 0,9 1 24
Põldheinasilo
(ristik + timut 1:1)
0,19
22
2,7
0,6
24
116
Kuivsilo (kõrrelistest) 0,31 34 3,7 0,9 29 110
Kartul 0,27 9 0,1 0,5 0 33
Söödapeet, -kaalikas 0,10 7 0,2 0,4 0,5 70
Poolsuhkrupeet 0,18 7 0,3 0,5 0 41
Oder 1,14 75 0,6 3,4 0 66
Kaer 1,00 82 1,0 3,3 0 82
Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160
Segavili:
25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103
50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122
Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143
Sojašrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342
Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291


Tabel 2. Lehma söödaratsioon, milles jõusöödaks on ainuüksi odrajahu

Söödad
kg
sü Seeduv
proteiin
g
Põldhein 6 3,1 324
Odrapõhk 4 1,3 28
Söödapeet 10 1,0 70
Odrajahu 4,5 5,1 338
Ratsioonis kokku 10,5 760

Kasutades 10,5 sü energit on see lehm võimeline tootma 11 kg piima päevas vaid siis, kui saab söötadega lisaks energiale ka 960 g seeduvat proteiini. Antud näites sai lehm vaid 760 g seeduvat proteiini, sellise seeduva proteiini koguse abil saab ta toota vaid 7,7 kg piima päevas.
760 g s. prot. - 300 g s. prot (elatustarbeks) = 460 g s. prot.
460 g s. prot : 60 g s. prot. (kulub 1 kg piima tootmiseks) = 7,7 kg piima päevas.
Niisuguse söötmise korral langeb lehma päevane toodangutase. Toodangutase ei lange järsult 7,7 liitrini päevas, vaid vähehaaval, sest loom võtab esialgu söödas puuduva proteiini kehavarudest. Selle tagajärjel kõhetub looma lihastik, nõrgeneb immuunsüsteem (süveneb üldine valgudefitsiit). Kuna organismi proteiinitagavarad on suhteliselt piiratud, langeb toodangutase lõpuks ~ 7,7 liitrini päevas. Kui lehma söödetakse pikema perioodi või mitmete talvede vältel kirjeldatud viisil, muutub ta nuumloomaks (energia ülejääk ladestatakse rasvana) ja toodangupotentsiaal väheneb. Ka korrektsele söötmisele üle minnes ei saavutata nuumunud looma puhul enam nii kõrget toodangutaset, kui oleks võidud saavutada pideva korrektse söötmise korral. Ebaõige söötmise tagajärjel tekkinud ainevahetushäired on sageli püsiva või osaliselt püsiva iseloomuga.
Ratsiooni energia- ja proteiinisisalduse tasakaalustamiseks on kõige lihtsam kasutada suure proteiinisisaldusega jõusööta, näiteks sojašrotti. Sellega asendatakse üks osa odrajahust. Põhisöötades (hein + põhk + juurvili) on 5,4 sü ja 422 g seeduvat proteiini, jõusöödaga tuleb lisada 5,1 sü ja 538 g seeduvat proteiini. Ülesandeks on nüüd koostada odrajahust ja sojašrotist vajalik segu. Selleks leiame esmalt, kui palju peab jõusöödasöötühik sisaldama seeduvat proteiini. Jagame 538 g (seeduvat proteiini) 5,1 (söötühikuga) ja saame 105 g (seeduvat proteiini söötühiku kohta).